Magneesiumi mikroobidevastane toime

Magneesiumkloriid on kõikide magneesiumi vormidega võrreldes väga hea mikroobidevastase toimega. Esimene teadlane, kes avastas magneesiumi bakterivastase toime ja seda propageeris, oli prantsuse kirurg professor Pierre Delbet, MD. 1915 aastal otsis ta võimalust  puhastada sõdurite haavu kuna sel ajal kasutatavad antiseptikumid kahjustasid kudesid ja bakteriaalne probleem hoopis ägenes. Ta testis erinevaid aineid ja leidis, et magneesiumkloriidi lahus oli nendest parima toimega. Ta avastas, et lahus oli kudedele ohutu, samas kasvas valgeliblede arv ja õgirakkude arv st haigusttekitavate mikroobide hävitamist.

Hiljem professor Delbet esitles magneesiumi katseid, mille käigus võeti magneesiumkloriidi sisse ja selgus, et magneesiumkloriid on võimas immuunsüsteemi stimulant. Tema katsetest kasvas õgirakkude arv kuni 333%. See tähendab, et peale magneesiumkloriidi manustamist hävitas sama arv valgeliblesid kuni kolm korda rohkem mikroobe kui ennem. Lõpuks avastas professor Delbet, et magneesium on kasulik väga paljude haiguste ravis. Need haigused on järgmised – seedekulga haigused nagu soolepõletik ja põieprobleemid; Parkinsoni tõbi, treemor ja lihaskrambid; akne, ekseem, astma, heinanohu, nõgestõbi, psoriaas, tüükad ja nahasügelus; impotentsus, eesnäärme hüpertroofia; aju ja vereringe probleemid; anafülaktilised reaktsioonid. Juuksed ja küüned kasvasid tugevamad ja tervemad, patsientidel oli rohkem energiat.

Professor Delbet avastas ka, et magneesiumkloriid on vähki ennetav ja ravis vähieelseid seisundeid nagu leukoplaasia, hüperkeratoos ja krooniline rinnapõletik. Haiguste uuringud kinnitasid, et maades, kus leidub magneesiumi rohkem, on vähi levimus väiksem kui maades, kus on vastupidi. Professor Delbet andis magneesiumkloriidi lahust rutiinselt patsientidele, kellel oli põletik ja mõned päevad enne plaanilist operatsiooni. Ta oli üllatunud, et paljudel tema patsientidel oli väga hea enesetunne ja neile tuli energiat juurde. Magneesiumkloriid on teatavasti spetsiifilise raviva toimega teetanuse suhtes. Näib, et see kaitseb isegi maohammustuse eest. Katses jäid merisead peale mao mürgi manustamist ellu kui neile anti magneesiumkloriidi, samamoodi elasid maomürgi üle küülikud.

Teine prantsuse arst Dr A. Neveu ravis paljud difteeria patsiendid mõne päeva jooksul magneesumkloriidi lahusega terveks. Ta kirjastas 15 juhtu poliomüeliiti, mida raviti terveks magneesiumkloriidi lahusega mõne päeva jooksul või kuuaja sees kui paralüüs oli juba progresseerunud. Dr Neveu avastas, et magneesiumkloriid on efektiivne astma, bronhiidi, kopsupõletiku, emfüseemi, farüngiidi, tonsilliidi, häälekäheduse, külmetushaiguste, gripi, läkaköha, leetrite, punetiste, mumpsi, sarlakite, mürgistuse, soolepõletiku, mädapunnide, mädanike, põletikus haavade ja lõualuupõletiku korral. Järgnevatel aastatel kinnitasid dr. Raul Ve rgini ja paljude teised arstid eelnevaid uuringuid ja lisasid haiguste ridadesse veel mõned seisundid, mille puhul sai magneesiumkloriidist abi: äge astma hoog, šokk, teetanus, vöötohatis, äge ja krooniline konjuktiviit, silmanärvi põletik, reumaatilised haigused ja krooniline väsimussündroom. Nad avastasid, et magneesiumkloriidil on ka edu vähiteraapias. Kõikides nendes katsetes andis magneesiumkloriidi kasutamine teiste magneesiumi vormidega võrreldes oluliselt parema tulemuse.

Allikas:
www.iidnemagneesium.eu
info@iidnemagneesium.eu

Comments are closed.